Riigikohus: kahtlustatava e-kirjade sisu nõudmine teenusepakkujalt eeldab kohtu loa
Eesti Riigikohus otsustas, et kriminaalmenetluses ei ole uurimisasutustel õigust nõuda teenusepakkujalt kahtlustatava e-postkasti sisu ilma kohtu loata, kuna see rikub side saladuse kaitset.
Riigikohus: kahtlustatava e-kirjade sisu nõudmine teenusepakkujalt eeldab kohtu loa
Eesti Riigikohus tegi olulise otsuse, mis piirab uurimisasutuste volitusi digitaalse info kättesaamisel. Kohus leidis, et kriminaalmenetluses ei tohi jälitajad nõuda teenusepakkujalt kahtlustatava e-postkasti sisu ilma kohtu loata. Selleks, et operaatorilt kirju kätte saada, on vajalik eelnev kohtumäärus.
Otsus sündis pettusekahtlusega seotud kohtuasjas, kus süüdistati Toomas Tamme, Küllike Namme ja Kalev Kangurit. Nende vastu esitatud kahtlustused said siiski lõpuks õigeksmõistva lahendi nii maakohas, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus. Jälitustoimingute käigus oli Kaitsepolitseiamet palunud Telialt ühe kahtlustatava nelja aasta jagu kirjavahetust.
Kohus leidis, et meili sisu kättesaamine operaatori kaudu rikkus oluliselt seadust. Selle tõttu ei saa kirjakasti läbivaatamise protokolli kasutada menetluses lubatud tõendina. Kuivõrd kaitsepolitsei sai kirjad kätte ilma kohtu nõusolekuta, loeti see side saladuse jämedaks rikkumiseks.
Prokuratuur oli väitnud, et kirjad olid juba adressaadini jõudnud ja seega võis neid lihtsa päringuga küsida. Kaitsja vastas, et sõnumid olid veel edastusprotsessis ning nende kättesaamiseks oli vajalik kohtu autoriseerimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus kaitse poole argumendiga ning pidas prokuröri tõlgendust vigaseks.
Kohtu hinnangul kaitseb põhiseadus side saladust ning erandeid lubatakse üksnes kohtu loal. Varasemates otsustes on Riigikohus selgitanud, et teel olevatele sõnumitele kehtib rangem kaitse, kuna need ei ole mitte ühegi osapoole kontrolli all.
Olenemata sellest, kas e-kiri on kättesaadav vastuvõtja kontos, loetakse sellele teenusepakkuja andmebaasist ligi pääsemine suhtluse sekkumiseks. Korrespondendid ei juhi neid andmeid ning lõppkasutajal puudub võimalus mõjutada kirja varundamist, säilitamist või väljastamist.
Riigikohus leidis ka vastuvõetamatuks, et asutused nõudsid terve meilikonto sisu ilma päringut piiramata. Prokuratuur ei suutnud loogiliselt põhjendada, miks oli vaja kasutada ligi nelja aasta jagu kirju.
Siiski ei välistanud kohus, et selliseid andmeid on võimalik koguda kohtu loal läbi viidava otsingu käigus, näiteks serverist kirju otsides. Samuti on võimalik järgida posti- ja telegraafiseaduses sätestatud korda.
Allikas: ERR News
Source: ERR News