Eesti lõpetas 71 miljoni euro eest Ukraina relvahankeid, kohtuasjad käimas
RKIK on lõpetanud seitse 27-st Ukraina tarbeks sõlmitud relvhankelepingust ja esitanud viis neist kohtusse. Probleemlepingute koguväärtus ületab 71 miljonit eurot.
Eesti lõpetas seitse Ukraina relvhankelepingut, kohus otsustab üle 71 miljoni euro saatuse
ERR News andmetel on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlminud kokku 27 lepingut, mille eesmärk oli hankida relvi või laskemoona Ukrainale. Neist seitse on lõpetatud ja viis jõudnud juba kohtusse.
RKIK-i juht Elmar Vaher ütles ERR-i hommikuprogrammis reedel, et probleemsete lepingute puhul „ei ole asjad läinud nii, nagu soovisime — kaup ei jõudnud Ukrainasse." Kõigi 27 lepingu koguväärtus on ligikaudu 350 miljonit eurot.
Kohtusse läinud lepingud ja nende mahud
Nelja lepingu puhul, mis sõlmiti ühe ettevõttega, pöördus RKIK rahvusvahelisse arbitraaži. Kahe ettevõtte ühislepingu asjus pöörduti Harju Maakohtuse. Nende viie menetluse koguväärtus on 59,8 miljonit eurot.
Lisaks on RKIK lõpetanud kaks lepingut kahe teise ettevõttega, mille jaoks koguväärtusega 11,8 miljonit eurot valmistatakse praegu kohtumaterjale ette.
Vaher märkis, et kohtuprotsessid on oodata kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.
Kehva kvaliteediga mürskud ja ettemaksed India ärimeestele
Hiljuti tuli avalikuks, et Eesti on maksnud kokku 70 miljonit eurot Ukrainale mõeldud mürskude eest, mida riik pole kätte saanud. Kehva tootmiskvaliteedi tõttu võib nende mürskude kasutamine olla ohtlik või ebaefektiivne.
Vaheri hinnangul ei olnud arukas sõlmida lepinguid ja maksta ettemakseid riiulifirmale, mille ainus eesmärk on tegutseda Euroopa Liidus vahendajana. Kolmapäeval selgus, et Eesti püüdis mürske osta India ärimeestelt, kes ei olnud väidetavalt varem ühtegi mürsku müünud.
„Lepingud olid sel hetkel juba sellises seisus, et midagi polnud enam palju teha, ja tuli hakata oma õigusi kaitsma," ütles Vaher. Ta lisas, et läbirääkimised tuli lõpetada väärikalt, kuid kohtutee oli paratamatu.
EL-i rahastuse piirangud sulgesid teised teed
Vaher selgitas, et välisrahaliste vahendite kasutamisel kehtivad Euroopa Liidu selged piirangud, mis ei luba paindlikult otsustada — erinevalt Eesti enda rahastatud hangetest.
„Üks piirangutest on aeg, ja see aeg sai läbi. Hanked tuli läbi viia kindla aja jooksul, tarned pidid toimuma täpselt määratud aegadel. Kui seda ei juhtunud, oli see üks põhjusi lepingute lõpetamiseks. Kuid kõige olulisem põhjus oli siiski see, et näidatud kaup ei ole see, mida Ukraina sõja võitmiseks vajab," selgitas Vaher.
Seetõttu on praegu ainus võimalus nõuda raha tagasi.
Varasemad otsused dokumenteerimata, töötajad lahkunud
Paljud lepinguid sõlminud töötajad on RKIK-ist lahkunud, sealhulgas endine peadirektor Magnus-Valdemar Saar. Vaher ütles, et ei tea, kas Saare lahkumine oli seotud probleemsete lepingutega. „Kuidas nad mõtlesid ja mis oli sellise käitumise aluseks, on nende südametunnistuse asi," sõnas ta.
Riigikontroll on leidnud, et RKIK-i varasemaid otsuseid aastatel 2024 ja 2025 ei ole võimalik taasesitada — puudub ülevaade, miks teatud otsused tehti.
„Uuriv ajakirjandus on selgelt näidanud, et meie otsused ja käitumine ei ole dokumenteeritud. Seda tuleb teha paremini," tunnistas Vaher ning kiitis ajakirjanikke töö eest.
Vaher sai probleemsetest lepingutest teada oma esimesel tööpäeval. Kaitseminister Hanno Pevkur oli teda suunanud olukorraga tegelema ja õigusi kaitsma.
Kriminaalmenetlus algatatud, kaitseminister astub tagasi
Teisipäeval algatas prokuratuur kriminaalmenetluse kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavate asjaolude uurimiseks, mis tõusid esile nii tänavu kui ka eelmisel aastal Riigikontrolli auditites. Kedagi ei ole veel kriminaalkorras süüdistatud.
Kolmapäeval teatas kaitseminister Hanno Pevkur, et astub ametist tagasi. Pevkur on olnud kaitseminister alates 2022. aastast.
Source: ERR News