20-aastane läti narkokuller tabati Tallinnas – 300 grammi amfetamiini peidikutest
Politsei pidas reedel kinni 20-aastase Läti naise, keda kahtlustatakse Lätist Eestisse narkootikumide toimetamises ja nende peitmisel üle Tallinna.
Läti narkokuller pidas Tallinnas amfetamiini peitmist
Lounaeestlane.ee andmetel pidas politsei möödunud reedel, 11. septembril kinni 20-aastase Läti kodaniku, keda kahtlustatakse suures koguses narkootikumide käitlemises Eestis.
Juhtum sai alguse Tallinna kesklinna külaliskorterist, kus töötajad leidsid koristamise käigus koti koos minigrip-kottidega, milles oli pulber. Patrullpolitseinikud vaatasid ruumid üle, kogusid korteris viibinud naise kirjelduse ning alustasid tema otsinguid. Mõni tund hiljem tabati naine Tallinna bussijaamas.
Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Artur Kamnerovi sõnul saabus naine kolmapäeval bussiga Lätist, kaasas kohvritäis erinevaid uimasteid. „Pooleteise päevaga jõudis naine peita ligikaudu 90 pakki üle linna. Neist 87 pakikest, mis sisaldasid kokku ligikaudu 300 grammi amfetamiinilaadset ainet, leidsid politseinikud ja abipolitseinikud erinevatest linnaosadest," kirjeldas Kamnerov.
Lisaks konfiskeeriti naiselt ligi 1,7 kg amfetamiinikahtlast ainet, sealhulgas mõnikümmend grammi kokaiinikahtlast ja kanepilaadset ainet ning ainete pakendamiseks mõeldud vahendeid. Aine täpne koostis selgub ekspertiisis.
Menetlust juhtiva prokuröri Liset Rohi sõnul ei eitanud naine oma tegevust. „Eestisse jõuab viimastel aastatel välismaalt varasemast rohkem narkootilisi aineid ja see on paraku toonud kaasa ka üledoosidest tingitud surmade kasvu," ütles Rohi. Ta lisas, et kohtu loal võeti naine esialgu kaheks kuuks vahi alla, kuna tema vabadusse jäämisel on oht uute kuritegude toimepanemiseks.
Rohi osutas ka kuritegelikes ahelates kasutatavale värbamismeetodile: peidukohtade täitjateks valitakse üha sagedamini noori täiskasvanuid või sõltuvushäirete ja majanduslike raskustega inimesi. „Meil on olnud juhtumeid, kus narkokulleriteks värvatakse vähki haigestunud inimesi või hoopis vaimse tervisega väga kimpus noori täiskasvanuid. Need inimesed saavad kõige riskantsema töö eest kõige vähem tasu ja seovad end ohtlike kuritegelike ahelatega, millest hiljem on väga keeruline pääseda," tõdes prokurör.
Kamnerov selgitas, et suur osa narkokaubandusest toimub tänapäeval digiplatvormidel nagu Telegram, Snapchat, Session, Signal ja Instagram. „Kogu protsess on tehtud ostja jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks — sisuliselt toimib see nagu toidu koju tellimine: valida saab nii piirkonna kui ka aine," sõnas ta. Samades müügigruppides värvatakse tema sõnul ka uusi kullereid.
Ta hoiatas siiski, et anonüümsuse tunne on petlik. „Kurjategijad võivad arvata, et nad tegutsevad märkamatult ja ei jää kunagi vahele, kuid varem või hiljem saab politsei nende tegevusest teada. Siis tuleb kiire tulu asemel silmitsi seista karmide tagajärgedega," ütles Kamnerov.
Menetlust viib läbi Põhja prefektuur ja juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.
Source: Google News EE — Crime (et)