Telefonipettused Eestis: ohvrid kahtlustavad politseid, usaldavad kelme
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht hoiatab: pettusohvrid keelduvad tihti politseinikuga koostööst, uskudes, et tegelik kelm on hoopis ametnik.
Pettusohvrid usaldavad kelme rohkem kui politseid
Google News EE — Crime (et) vahendusel selgub, et Eestis on üha sagedasemad juhtumid, kus politseinik üritab pettusohvrit hoiatada, kuid kannatanu keeldub koostööst — veendununa, et temaga räägib hoopis kelm. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Valmar Viitak kirjeldas, kuidas sellised olukorrad välja näevad.
Viitaki sõnul on esinenud juhtumeid, kus ohvri lähedane märkab kahtlast käitumist ja teavitab politseid. Kohale saabuv patrull püüab kannatanule selgitada toimuvat — kuid kannatanu kas eitab pettust täielikult või on veendunud, et täidab hoopis salajase politseioperatsiooni raames antud ülesandeid.
"Sündmusele reageerinud politseinikud üritavad inimest veenda, et tegemist on pettusega, kuid kannatanu kas eitab toimuvat täielikult või usub jätkuvalt, et täidab salajase politseioperatsiooni raames talle antud ülesandeid," nentis Viitak.
Koodsõna kui usalduse instrument
Kelmid kasutavad ka eelnevalt kokku lepitud koodsõna. Kannatanule selgitatakse, et selle abil saab ta veenduda, et suhtleb õigete inimestega — ning need, kes seda ei tea, ei ole usaldusväärsed. Kui kohale saabunud politseinik koodsõna ei tea, tõlgendab ohver seda tõendina, et tegu pole päris politseinikuga.
Mõjutamine võib kesta mitmeid päevi või nädalaid. Selle aja jooksul ehitavad kelmid ohvriga usalduslikku suhet, tunnevad huvi tema igapäevaelu vastu ja jätavad mulje, nagu nad hooliks tema heaolust. Skeemi lõppfaasis palutakse ohvril anda sularaha, pangakaardid või dokumendid kullerile või viia need pakiautomaati.
"Kui inimene on olnud kelmide mõju all pikemat aega, ei piisa talle reeglina enam sellest, et politseinik näitab töötõendit või ütleb, et tegemist on pettusega," ütles Viitak. Eriti raskematel juhtudel on kannatanud müünud maha kodu või auto ning andnud müügist saadud raha kelmidele.
Pangad ja postiteenused: kahtlus mõlemapoolne
Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets märkis, et ka pangatöötajate kõnede puhul on esinenud juhtumeid, kus klient kahtlustab pettust. Selliste juhtumite arv on tema sõnul võrreldes varasemaga veidi kasvanud.
Kahtluse korral soovitab Raagmets kõne lõpetada ja helistada ise tagasi Swedbanki klienditoe numbrile. Pank saab kliendile saata ka pangateate internetipanka, kus saab sõnumiga turvaliselt tutvuda. Pangatöötaja ei küsi kunagi telefonikõnes PIN-koode ega palu neid kusagile sisestada.
Omniva Eesti kommunikatsioonijuht Agne Teder ütles, et petuskeemid, kus kasutatakse ära Omniva nime, ilmuvad aeg-ajalt uuesti. "Mõnel päeval ei saabu meile ühtegi sellist pöördumist, teisel päeval võib neid olla kümmekond," sõnas ta. Sellised pöördumised suurendavad klienditoe koormust, kuna inimesed soovivad kontrollida, kas saadud sõnum või kõne pärineb tõepoolest Omnivalt.
Hoiatusmärgid ja esimesed sammud pärast pettust
Võõralt numbrilt saabuvate kõnede puhul tuleb olla ettevaatlik. Selged ohumärgid on: helistaja survestab kiiresti tegutsema, keelab toimuvast lähedastele rääkimise ning palub midagi PIN-koodidega kinnitada või raha üle anda.
Politsei ei kaasa kodanikke salajastesse operatsioonidesse ega palu end Smart-ID või Mobiil-ID kaudu tuvastada telefonikõne ajal. Kelmide eesmärk on ohver ümbritsevast maailmast isoleerida, et teda lihtsam mõjutada oleks.
Pettuse ohvriks langemise korral tuleb esimese sammuna helistada oma kodupanka, sulgeda kaardid ja lasta ülekanded blokeerida. Seejärel tuleb esitada politseile süüteoavaldus ning lisada kõik olemasolevad tõendid, mis aitavad politseil juhtunu ulatust hinnata.
Source: Google News EE — Crime (et)