Tuntud kelm Elois-Catherine Haavel vahistati identiteedivarguse ja eakate petmise eest
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo pidas 1. juunil kinni Elois-Catherine Haaveli, keda kahtlustatakse eakatelt meestelt vähemalt 50 000 euro väljapetmises.

Elois-Catherine Haavel vahistati: ohvreid võib olla rohkem
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo uurijad pidasid 1. juunil kinni 38-aastase Elois-Catherine Haaveli, endise nimega Liis Haavel, keda kahtlustatakse identiteedivarguses ja arvutikelmuses. Postimees.ee teatel on naine varem sarnaste kuritegude eest korduvalt karistust kandnud.
Kogutud tõendite põhjal pettis naine eakaid mehi nende terviseseisundit ära kasutades: hankis ohvrite pangakaardid ning võttis kontodelt välja suuri sularahasummasid. Samal ajal esines ta sotsiaaltöötajatele eakate sugulasena, kasutades selleks valenime.
Ohvritele tekitatud kahju ulatub vähemalt 50 000 euroni.
Petuskeemi kirjeldus
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Juhan Ojasoo kirjeldas kahtlustatava tegutsemisviisi: «Uurijatele on teada, et naine otsib eakaid ohvreid, eesmärgiga nende eest hoolitseda, kuid samal ajal kuritarvitades vanurite heausklikkust ja usaldust, petab naine pikema aja vältel eakatelt välja sularaha või kinnisvara. Sageli on kannatanute arusaamisvõime vanuse või terviseseisundi tõttu piiratud ning kahtlustatav kasutab seda ära varalise kasu saamiseks.»
Kriminaalmenetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur. Naine on kohtu loal vahistatud.
Politseil on alust arvata, et ohvreid võib olla rohkem. Kõigil, kes tunnevad naise ära fotolt või kelle lähedased võivad olla sarnase skeemi ohvriks langenud, palutakse sellest teada anda Põhja prefektuuri kriminaalbüroole telefonil 612 4375 või hädaabinumbril 112.
Pikk kuritegelik ajalugu
Juristidiplomiga Liis Haaveli kuritegelik karjäär sai alguse 2000-ndate aastate alguses. Süüdistuse kohaselt pettis ta aastatel 2002–2005 välja neli kinnitust, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ning koos kaasosalisega ühelt eakalt mehelt 400 000 krooni.
2006. aastal mõistis Harju kohus Haaveli süüdi kelmuses ning dokumendi võltsimises ja kasutamises, määrates talle 8000-kroonise rahatrahvi. Süüdistuse kohaselt esitles ta end 2004. aastal Tallinnas 1922. aastal sündinud naisele Oleviste kiriku juures tegutseva abistamisorganisatsiooni töötajana. Naine palus oma tervise parandamiseks kuuldeaparaati, Haavel lubas selle hankida ning küsis selleks kannatanu passi. Passi abil käis ta seejärel mobiilsideoperaatori Radiolinja kontoris ja soetas järelmaksuga endale mobiiltelefoni, jättes maksekohustuse eaka naise kanda.
2010. aasta veebruaris tunnistas Harju maakohus 30-aastase Haaveli süüdi vanuritelt raha ja vara väljaprotmises ning määras talle nelja-aastase vanglakaristuse, millest ta pidi reaalselt ära kandma kuus kuud. Sama aasta mais karmistas ringkonnakohus karistust ja määras talle nelja-aastase reaalse vangistuse. Tema kaasosalised Vello Loit ja Raivo Palmre mõisteti vangi tingimisi.
Kuna ringkonnakohtu otsus ei olnud veel jõustunud, viibis Haavel sel ajal vabaduses. Juba sama aasta septembris pidas Harju maakohus ta prokuratuuri taotlusel aga uuesti vahi alla, sest teda kahtlustati vanainimese kontolt ilma loata üle 50 000 krooni võtmises.
Toona oli Haavel end varjanud paruka ja prillide abil ning kasutanud nime Mirjam. Augustis tutvus ta Tallinnas üksi elava vanainimesega, pakkus talle abi igapäevatoimetustes ja hankis endale nii pangakaardi koos PIN-koodiga. Augusti lõpus ja septembri alguses võttis ta ühe kannatanu teadmata kahe deebetkaardiga pangaautomaadist kokku 59 600 krooni ehk üle 3808 euro.
Selle teo eest mõistis Harju maakohus Haaveli 2012. aasta veebruaris süüdi ning pikendas tema nelja-aastast vanglakaristust ligi kahe kuu võrra. Kohus lahendas asja kokkuleppemenetluses, kuna Haavel oli kannatanule tekitatud kahju juba hüvitanud.
Vabanes vanglast enne tähtaega
18. märtsil 2014 vabanes Haavel Harku vanglast üheksa kuud enne tähtaega. Kohus määras talle üheaastase katseaja kriminaalhooldaja järelevalve all, võttes vabanemise otsustamisel arvesse naise tervislikku seisundit ja kolme alaealise lapse olemasolu perekonnas.
Vabastamist toetasid nii prokurör kui ka vangla, märkides, et Haaveli puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul 26 protsenti — näitaja, mida peeti madalaks. Kohus leidis samuti, et Haavel on tehtud vigadest järeldused teinud.
Nüüd, pärast uut vahistamist, juhib juhtumi kriminaalmenetlust Põhja ringkonnaprokuratuur.
Source: Õhtuleht